Tartu linna looduslikult kaunisse Emajõe-äärsesse looduskeskkonda on viimastel aastatel tekkinud Kvissentali elamurajoon, mis on sobiv elukeskkond inimestele, kes on soovinud kaunist kodu linnamürast kaugemal asuvas luksuslikult planeeritud piirkonnas. Sellele aitavad kaasa läbimõeldud infrastruktuuri lahendused, arhitektuursed hoonestusreeglid tänavate lõikes ja looduse poolt Emajõe-äärse luha omapära. Vahetult jõe kaldal paiknevat elamurajooni kaunistab kõrghaljastus, eelist keskkonnale lisab korrastatud jõekallas. Elamurajooni elanike kasutada on kaks tenniseplatsi, privaatse kogukonna tarbeid rahuldab väike ujumiskoht.

Naabruses asuva Kalevi spordiklubi poolt on planeerimise järgus sildumise kohad paadiomanikele. Hoonestusreeglid annavad kogu elamurajoonile arhitektuurselt puhta ja viimistletud ilme, nii et elamurajoon on mitmeid aastaid järjest ära märgitud nii Tartu linna aastaehitiste konkurssidel, kui leidnud tunnustust ka kogu Eesti mastaabis.

Uudised

07.05.2013 Tartu Postimehes Kvissentali elamurajooni naabrite plaanidest kirjatükk

7. mai 2013

Fausto Grupp plaanib juba enne suve alustada Emajõe ja Aruküla tee vahel tohutu mahuga pinnasetäitmistöid ning peab võimalikuks, et 2014. aasta jaanipäevaks on esimestes uutes eramutes elanikud sees. Praegusest Kvissentali elurajoonist linna poole sirutuv elamuehitus tähendab kuni 89 uut eramut ja 38 korterelamut. 34-hektarine planeeringuala, kuhu on kavandatud plats nii lasteaiale, perearstikeskusele kui kauplusele, on vaid veerandi võrra väiksem kui Supilinn. Üle-eelmisel nädalal andis Tartu linnavalitsus Fausto Grupile ehitusloa. Firma juhatuse liikme Sven Mihailovi sõnul läheb pinnase täitmine lahti kohe, kui Fausto jõuab kokkuleppele täitematerjali, peamiselt kruusa kohaleveoks. «Kogu detailplaneeringu ala tõstetakse keskmiselt meetri kuni poolteise meetri võrra, et elamupiirkonna madalaim punkt jääks vähemalt 34 meetri kõrgusele merepinnast,» selgitas Mihailov. Majad uppuda ei saa Seni mõõdetud Emajõe rekordtase 1867. aastast oli 33 meetrit ja 34 sentimeetrit üle merepinna, hiljem on veetase 33 meetri piiri ületanud veel kaheksa korda. Kvissentali laiendust ei peaks aga tänu maapinna kergitamisele ohustama ka niisuguste äärmuslike looduse tujude kordumine. Planeering on jagatud kolmeks etapiks, esimesel aastal kulub Mihailovi sõnul umbes 100 000 kuupmeetrit täitematerjali. Ühtekokku võib 34 hektarile kuluda ligi pool miljonit kantmeetrit pinnast. Lisaks muldkehade ehitusele võetakse Mihailovi kinnitusel sel suvel ette sademeveekraavide, drenaa˛itorustike ja pumplate ehitus. Teede, sideliinide ja gaasitorustiku rajamisega saab jätkata hilissügisel, lisas ta. «Loodame esimesed ehitusload kätte saada selle aasta lõpuks, et esimeste eramute valmimiseni jõuda järgmise aasta kevadsuvel,» ütles Mihailov. Kuni kümnendiku planeeringualast tahab Fausto Grupp ise näidismajadega katta. Ülejäänud krundid on plaanis müüa pärast kogu taristu valmimist, et ostjad saaksid nendele ise meelepärased elamud projekteerida ja ehitada. «Siiski on kindlaks määratud elamutüübid ja põhiparameetrid väga oluline osa detailplaneeringust ning seda peavad projekteerimisel järgima kõik ostjad,» täpsustas Sven Mihailov. Äri- ja sotsiaalhoonetena on Kvissentali laiendusse planeeritud lasteaed, toidukauplus ja perearstikeskus. Peale mänguväljaku ning korv- ja võrkpalliplatsi on planeeringualal Emajõe-äärne saja meetri laiune roheriba, kuhu on keelatud ehitada. Piki roheala serva peaks tulevikus kulgema jalgrattatee. Elurajooni jookseb kiiluna sisse nelja hektari suurune kinnistu, mis peab 2005. aastast kehtiva üldplaneeringu järgi jääma samuti haljasalaks. Tartu linnavalitsuse planeeringuteenistuse spetsialist Aire Priks ütles, et mõeldud on eeskätt inimeste lõõgastumisvõimalustele, kuigi ala servas kasvab ka kolmanda kaitsekategooria liik emaputk. Kolmas müük jäi ära 2006. aastal püüdis Fausto Kvissentali maalahmakat maha müüa, teatades soovist keskenduda äripindade arendusele ja haldusele. Fausto omanikud Kenneth Karpov, Sven Mihailov ja Alexander Eskov lootsid teenida kinnistute müügist vähemalt 136 miljonit krooni. Müük ei õnnestunud. 2010. aasta kevadel seatud uus alghind oli üle kolme korra madalam. Firma omanikud lootsid saada tagasi vähemalt sama summa, millega maa soetati, kuid teinegi müügikatse jooksis liiva. Omanikud otsustasid loobuda. «Nägime, et vähegi mõistlikku pakkumist pole loota,» selgitas Kenneth Karpov. «Jah, me pole väga õnnetud, et maa siis müümata jäi. Tasapisi on hakanud kinnisvaraturg taastuma ja ehk isegi kiiremini, kui paljud oskasid kolm aastat tagasi arvata.» Samas nentis Karpov, et kinnisvaraarendust soosiv suundumus võib pöörduda uueks languseks. Seetõttu pole Fausto püstitanud Kvissentali elamukruntide müügil utoopilisi eesmärke. «Mitte kohe ja kõik, vaid ikka tasa ja targu. Ma arvan, et realistlik on seitsme aasta perspektiiv,» hindas Kenneth Karpov. http://f1.pmo.ee/o/2013/05/06/1734528t1h2d07.jpg

HP


<- Tagasi